Ma ei ole kunagi saanud aru inimestest, kes ütlevad, et kui ühe tätoveeringu teed, tahad veel ja veel. Ilmselt ei saanudki ma sellest sellepärast aru, et mul endal ühtki tätoveeringut pole.

Nüüd on mul neid kolm ja olen enam kui kindel, et tuleb lisa.

Juba veebruaris Tais käies astusin sisse ühte salongi ja tundsin huvi hindade vastu. Kuna mul ei olnud tookord mingit konkreetset soovi, jäi see asi õhku rippuma ja enne kui ma tagasi minna jõudsin, viis lend mind juba tagasi kodumaale.

Nüüd tagasi olles sattusime taas sinna salongi ja ma ei saanud sel korral jätta lasta end märgistamata.

Üks tekst oli mul juba siia tulles peas olemas. Ma lihtsalt kaalusin selle erinevaid variante kuid lõppkokkuvõttes kõlas ikkagi kõige paremini algne versioon. „Luck is an attitude“. Nii on.

See pole tingitud Martini kampaaniast, kuigi Martini on mu üks lemmikumaid jooke ja nad võivad mulle reklaami eest kasti Biancot ikkagi saata 🙂

Ühesõnaga, mis mind kõige enam üllatas oli see, et tattoo tegemine ei olnud valus. Kui sa vaatasid, kuidas ta tätoveeris ja nägid, et kaks jutti on veel tõmmata, siis polnud üldse valus. Selline mõnus surin, et kohe-kohe on valmis.

Kui esimene tattoo oli tehtud, otsustasin, et räägin hinna sisse ka veel ühe väikese südame – see idee tekkis mul siis, kui ma kaalu hakkasin kaotama tänu operatsioonile.

Olin leidnud ühe vana pildi, kus ma arvan, et kaalusin umbes 67 kilogrammi ja ma mõtlesin, et kui ma suudan selle kaalu saavutada, siis teen endale tätoveeringu seda meenutamaks.

Praeguseks on kaalu kadunud veel viis kilo rohkem kui omal ajal eesmärgiks seadsin.

Mõni päev hiljem oli ikka tahtmine veel midagi teha. Mulle meenus sõnapaar „tagasi alguses“ – sellel on minu jaoks mitu tähendust – esiteks siia tulles olime me uuesti „tagasi alguses“, teiseks meeldib mulle Koit Toome, kolmandaks meeldib mulle see Koidu lugu ja neljandaks on sellel Koidu lool minu ja ühe sõbranna vahel eriline side või see ühendab meid kuidagi.

Viimane Koidu kontsert oli meil koos sõpradega just siis, kui ma teatasin, et me ära kolime ja see osutus üsna emotsionaalseks. „Mälestused“ kiskus ikka pisara välja.

Aga suurelt osalt ei olnud see ikka Koidu pärast, vaid minu ja sõprade pärast.

 

Tätoveerimine on siin odav. Ja hügieeniline. Uued nõelad, desinfitseerimisvahendid, kummikindad… Kõik toimib, see on põhiline. Sõrme tattoo oli 12 eurot, südame ja teksti eest maksin 18 eurot. Võimalik, et maksin üle, aga Eestis ei saaks selle raha eest ilmselt täppigi tätoveerida 🙂

Ja mida ma veel proovinud ei ole on bambuse tätoveering, mida tehakse nö käsitööna, ilma masina ja nõelata… Järgmise tätoveeringu teen ilmselt enda sünnipäevaks ja siis tahaksin just seda bambuse tehnikat proovida.

Advertisements