Paljud on meilt küsinud, et kui nad tulevad, palju raha tuleb kaasa võtta. Palju maksavad riided, kingad ja eelkõige muidugi söök.

Elamine on siin oluliselt odavam kui Eestis. Nii palju kui ma olen suhelnud erinevate inimestega, kes siin elanud või elavad, siis on mõttekas elada hotellis – nii ei teki sul lisakohustusi vee, elektri, interneti jne eest. Alguses elasime hotellis kui tulime – merevaade rõdult, 300 meetrit rannani, kõik eluks vajalik käe-jala juures, st söögikohad, poed, apteek jne ja maksime selle eest 15€ öö. Saab ka kallimalt ja saab ka odavamalt. Elamise otsimisega tegelesime umbes kolm-neli päeva, kui käisime erinevaid kohti vaatamas ja praeguseks elame Patongis, peole on jalutades 2,4 kilomeetrit ja kuuüür on meil 8000 bahti (203€) ehk 266 bahti (6,7€) öö. Korteriotsingutest kirjutame kunagi hiljem pikemalt.

Elu ise on siin kordades odavam kui Eestis – ma mõtlen praegu, et Eestis ei saa 2€ eest vist kuskil välikohvikus küll midagi erilist, siin saab aga kõhu täis. Näiteks just täna sõin riisivormi krevettidega ja see maksis 80 bahti ehk 2€. Vesi maksab restoranis 0,5€ ja kusjuures vesi tuuakse lauda pudeliga, mille suuruseks on 0,6 liitrit. Loomulikult saab ka kallimalt aga kõik oleneb ju sellest kui peenes kohas sa sööd ja jood.

Tai toit

Kohalik söök – üldjuhul riis lisandiga (krevettide, kanaliha, sealiha, kalmaaride jne) maksab olenevalt kohast 30-300 bahti ehk 0,76-7,62€. Meie isiklikult üle 100 bahti (2,5€) kohaliku söögi eest naljalt välja ei käi, sest teame, et oleme ka siis rämedalt üle maksnud. Kui tahate odavalt süüa, otsige plasttoole ja nö suvalisi söögikohti, kuhu te Eestis mitte mingil juhul ei läheks. Toidukvaliteeti ei muuda selline koht mitte kuidagi, hinda aga küll.

Turul

Turud on siin igal pool ja igal ajal, siia saabudes tuleks selgeks teha, millal on teie piirkonna turud ja meeles tasuks pidada Weekend Marketit (laupäeviti ja pühapäeviti algusega kl 17 Phuket Townis) ja Patong Marketit, mis on suure kaubanduskeskuse Jungceyloni taga iga päev, algusega kell 16. Sellistelt turgudelt võib leida riideid, kotte, plätusid – kõike, aga ka sööki.

Meie käime üsna tihti Patongis asuval turul ja ostame sealt süüa ja siis nosime seda kuskil istudes või võtame koju kaasa. Suurem osa sööke pannakse kilekotti, kodus vala kõik kotid kokku ja naudid. Aga turuhindadest ka – näiteks kanavarras (üks söögikord), kus lisaks kanale on ka tomatit, sibulat ja ananassi, tuleb välja käia 90 eurosenti, kolmekaupa ostes tuleb soodsam – 2,50 eurot tuleb välja käia kolme varda eest. Riis maksab sellisel turul tavaliselt 25 eurosenti ja seda sõbraga jagades saab jälle soodsamalt – pole ju mõtet ära visata. Turgudelt leiab veel sushit tükihinnaga 5-7-9 bahti (13-18-23 eurosenti). Tuleb arvestada, et ingveri eest küsivad nad tavaliselt lisaks kümme bahti (25 senti). Wasabi, soja ja pulgad käivad hinna sisse.

Ja siis on suured letid täis erinevaid sööke – mille nimesidki ma kõiki ei tea – tavalisest karrikanast vürtsikate krevettideni ja kanamaksast kanavarvasteni. Meie oleme tavaliselt teinud nii, et küsinud ühe kausi ja tõstnud igalt poolt natuke, et saada erinevaid maitseid, tavaliselt maksab see kausitäis koos koti riisiga 100 bahti (2,5 eurot) ja me saame kahekesti kõhu täis.

Toidupoodide hinnad

Valikus on suured supermarketid, 7/eleven, ja kõikvõimalikud minimart’id. Minu meelest on minimart’id kõige kallimad, seejärel tuleb 7/eleven ja siis suured poed. Kuigi poes on alati kallim kui tänaval. Näiteks pomelo, mis mulle hullult maitseb, maksab poes pakendatult 80 bahti (2 eurot), aga tänavalt saab selle 40-50 bahtiga (1-1,25 euroga). Poodidest võib leida ka Euroopas nähtud sinke-juuste-saiakesi, kuid hinnad on kallimad kui kohalikul vorstil näiteks. Teate ju küll neid juuste, neljakandilisi, nagu burgeri vahele pannakse, siin maksab selline pakike ligi 5 eurot, Eestis peaks sellise juba euroga kätte saama. Valge- ja sinihallitusjuustud on nõksa kallimad kui Eestis, samuti umbes 5eurose alghinnaga.

Meie armastame käia Big C’s, sest see on meile hetkel lähim suurim toidupood ja osta sealt salatiletist kaaluga salatit, 100 grammi maksab 0,46 senti ja üldiselt saab euro eest korraliku salativaliku endale kokku keerata. Seal on isegi keedetud kartulit ja kruupe, rääkimata kõikvõimalikust värskest kraamist nagu brokkol, kurk, tomat, sibul, erinevad salatid, porgand jne.

Meie kõrval on kohe 7/eleven kust saab vajalikud karastusjoogid, vee, jäätise jne.

Joogid

Phuketi must have on watermelon shake – te peate seda proovima, see on parim! Purustatud arbuus jääga. Keskmine hind kuskil restoranis tellides 50-100 bahti (1,25-2,50 eurot), turul odavam. Kõige soodsamalt oleme saanud 20 bahtiga (50 eurosenti).

Kohalik õlu on keskmiselt sama hinnaga kui shake’id, 50-100 bahti, olenevalt kohast. Leiab ka kaks korda kallimalt.

Kohalik cooler ehk Spy, maksab poes 32 bahti (80 eurosenti), Bacardi Breezer 1,35 eurot. Siin on palju rohkem maitseid kui Eestis. Siin on ananassi breezerit ja mixed berry variant on hetkel meie lemmik. Spy’dest maitseb meile enim uus moijto versioon.

Kokteilid on siin kõik „tai moodi" ehk ärge väga lootke saada klassikalisi kokteile, millega olete harjunud. Selliste tuntud kokteilide hinnad jäävad olenevalt kohast 50 (1,25€) ja 200 (5€) bahti vahele.

Väga paljudes kohtades saab osta jooke ka ämbriga ehk umbes liitriseid kokteile, hinnad keskmiselt 240-350 bahti (6-9€) vahel. Ämbrisse tehtud moijto näeb välja tavaliselt selline: ämber jääd täis, laimi või laimimahla, mündilehti ja liiter rummi peale, kõrred sisse ja naudi! Ämbrid on ülipopulaarsed ka PhiPhi saarel, kuhu tasub kindlasti minna (reisimisest kunagi hiljem eraldi postituses).

Bensiin – roller – takso – ühistransport

Suurem osa turistidest valib endale kas tuk-tuki või rolleri. Tuk-tuk on kohalik takso ilma taksomeetrita kuid neil on piirkonniti kehtestatud hinnakiri ja sellega sõitmine on üsna kallis. Näiteks Patongist Kata randa (umbes 15 km) 400 bahti (ehk 10 eurot). Olemas on ka taksomeetriga taksod ja neid saab peamiselt lennujaamast, muidu ma neid linnapeal väga näinud ei ole. Kui tuk-tuk küsib lennujaamast Patongile tulekuks umbes 1500 bahti (38€), siis taksomeetriga on 500 bahti (12€).

Hotellid pakuvad ise ka transfeeri teenust, osadel on see juba hinna sees, osad võtavad lisa. Keskmiselt 700-1200 bahti (17-25€).

Roller on kõige mõttekam valik juba hotelli jõudes, siis ei sõltu sa sellest, kas seal kuhu plaanid minna tuk-tuki on või ei, sõidad siis kui ise tahad. Rendihinnad algavad 300 bahti (7,65€) päev, kuid üldjuhul annab selle ka paaripäevase rendisooviga kohe 250ne peale kaubelda. Kui võtta pikemaks ajaks, siis sõltub kõik kauplemisoskusest. Esimese rolleri, mis me siin sel korral võtsime, saime 11ks päevaks 1750 bahtiga (45€). Kuna ta kuuhinnas ei olnud väga järeleandlik, siis valisime enda hotelli, kust saime tutt-uue rolleri (oli sõitnud ainult 43 km ja tundsid, kuidas istmed alles naksusid ja kuidas roller läikis..) kuuhinnaga 4500 bahti (115€) ehk 3,82€ päev. Ilmselt nüüd jälle kuu võrra pikendades kauplen iga kuu natuke alla 🙂

Ühistransport on siin ka täiesti olemas. Kui te kujutate ette natuke väiksemat bussi kui vana Ikarus, siis võtke sellel aknad ja uksed eest, mõelge sisenemine tagant seina kaudu ja saategi kohaliku bussi. Tuul käib igalt poolt läbi ja kehtib ütlus „häid lambaid mahub palju ühte lauta". Bussid on odavad ja need on üldjuhul alati täis. Pileti hind sõltub vahemaast, kuid jääb enamasti 15-30 bahti (40-80 eurosendi) vahele.

Bensiini müüakse siin sõnaotseses mõttes igal pool – koos puuviljadega teeääres, suvalistes putkades, bensiinijaamades ja isegi toidukohtades. Üldjuhul on bensiin „pakendatud" näiliselt liitristesse pudelitesse (tegelikult 750 ml), aga võib juhtuda on need on pooltäis, kolmveerand täis või täiesti täis. Hind on üldjuhul 40 bahti (1€). Bensiinijaamades on hinnad kõikuvad. Soovitame Shelli, kus bensiini (91) liiter on 34 bahti (0,87€).

Galeriist saab hea hinnaülevaate, mis miski maksab ja mida üldse saadaval on, kõikidel asjadel pole hindu juures, aga jätke meelde 1€ = 40 bahti!

Kohalikust ööelust ja tüdrukutest kirjutab peagi Meelis. Kui teil on küsimus mõne konkreetse toote kohta, siis jätke see kommentaaridesse. Planeerin mõne aja pärast kommentaaridele vastata läbi blogipostituse 🙂

Järgmise korrani,
Mari-Leen

Advertisements